Soovijaile jõuab talgupaika niidulillede seemnepakk, mille abil võib rajada aeda, külaplatsile või seltsimaja ette liigirikka niidulillede kasvuala – et luua silmailu, toidupaiku tolmeldajatele ja kasvukohta kodumaistele taimedele. Pakis on seemneid 10 m² jagu.
Seemnepakkide tellimine on lõppenud, kokku jagus neid 640 niidulille lapikese rajamiseks. Kõigiga, kes soovi avaldasid, võtame ühendust.
Seemnepakis on tervelt 38 eriilmelist kodumaist liiki, mis on käsitsi kogutud Eesti niitudelt.
Loe taimede kohta lähemalt:
harilik raudrohi
Kasvab niitudel,
karjamaadel, teeservades, murudes; eelistab päikselist kuni poolvarjulist
Õitseb juulist
oktoobrini, mitmeaastane taim
Raudrohi on hea
meetaim.
harilik äiakas
Kasvab
taliviljapõldudel ja söötidel
Õitseb juunis ja
juulis; üheaastane taim
Oli eelmisel sajandil
väga levinud, kuid taimekaitsevahendite kasutamise ja vilja puhastamise tõttu on
muutunud Eestis äärmiselt haruldaseks. (Foto: plantsam.com)
kollane karikakar
Kasvab prahipaikadel,
jäätmaadel, teeservadel
Õitseb juulist
septembrini; kahe- kuni mitmeaastane taim
Kollase karikakra
õitest saab valmistada sidrunkollast värvainet.
harilik koldrohi
Kasvab aruniitudel,
nõlvadel, metsaservadel, teede ääres; eelistab lubjarikast mulda
Õitseb juunis ja
juulis; mitmeaastane taim
Väga
hea meetaim ja söödataim karjamaadel.
põldpuju
Kasvab liivikuil,
teeservades, jäätmaadel, rannikuiluidetel
Õitseb augustis; mitmeaastane
taim
(Foto: Sten Porse)
kerakellukas
Kasvab puisniitudel,
niitudel, teeservades, kraavikaldail
Õitseb juunist
augustini; mitmeaastane taim
Õite värv võib
varieeruda tumelillast valgeni.
suureõiene kellukas
Kasvab niitudel,
metsades, loopealsetel
Õitseb juunist
augustini; mitmeaastane taim
Rahvasuus tuntud ka kui kurekatel.
harilik köömen
Kasvab
niitudel, teeservades, elamute ümbruses
Õitseb maist juulini,
vahel ka augustis; kaheaastane taim
Harilik köömen pakub
meile nii seemneid kui ka lehti ja juuri, millest saab valmistada mõnusalt vürtsikaid salateid.
rukkilill
Kasvab põlluservades,
aedades ilutaimena
Õitseb juunist
septembrini; ühe- või kaheaastane taim
Rukkilill on Eesti rahvuslill.
arujumikas
Kasvab niitudel,
puisniitudel, teeservades, loopealsetel
Õitseb juulist
septembrini; mitmeaastane taim
Arujumikas on mee- ja ravimtaim, lehtedest ja vartest saab kollast värvainet.
põldjumikas
Kasvab kuivadel
valgusrikastel kasvukohtadel
Õitseb juulis ja
augustis, harva ka mais ja septembris; mitmeaastane taim
harilik sigur
Kasvab teeservadel,
jäätmaadel, elamute ümbruses
Õitseb juulist septembrini;
mitmeaastane taim
Harilikku sigurit kasutatakse sageli kohviasendajana.
harilik mägimünt
Kasvab puisniitudel,
segametsades, võsastikes ja raiesmikel
Õitseb juunist
septembrini; mitmeaastane taim
Värsketest lehtedest saab teha aromaatset teed.
põld-varesjalg
Kasvab põldudel
umbrohuna
Õitseb juunist augustini;
üheaastane taim
Põld-varesjalga ohustab intensiivne põllumajandus ja taimekaitsevahendid.
metsporgand
Kasvab niitudel, tee-
ja põlluservadel; eelistab lubjarikast mulda
Õitseb juunist
septembrini; ühe- või kaheaastane taim
Metsporgandi juur ei ole söödav.
harilik ussikeel
Kasvab teeäärtel,
jäätmaadel
Õitseb juunist augustini,
vahel ka septembris; mitmeaastane taim
Harilik ussikeel on väga hea meetaim.
angerpist
Kasvab loopealsetel
ja loomännikutes, peamiselt Põhja- ja Lääne-Eestis
Õitseb juunis ja
juulis; mitmeaastane taim
Angerpist on hea meetaim.
valge madar
Kasvab niitudel, metsaservadel,
teeäärtel, loopealsetel, kallastel
Õitseb juunist
augustini; mitmeaastane taim
Värvmadarast saab eristada lehtede arvuga männases, valgel madaral on neid 6-8.
värvmadar
Kasvab kuivadel
niitudel, loometsades, lagendikel, kraavide kallastel; eelistab lubjarikast
mulda
Õitseb juunist
augustini; mitmeaastane taim
Värvmadaral on lehti männases 4. (Foto: herba.folklore.ee)
liht-naistepuna
Kasvab kuivadel
niitudel, tee- ja põlluservadel, puisniitudel
Õitseb juunist
augustini, vahel ka septembris; mitmeaastane taim
Liht-naistepuna kasutatakse ravimtaimena ja loodusliku värvijana.
harilik äiatar
Kasvab
kuivematel loo-, lammi- ja pärisniitudel, kraavikallastel, teeäärtes,
metsaservades
Õitseb juulist
septembrini; mitmeaastane taim
Harilik äitar on väga hea meetaim.
harilik härjasilm
Kasvab niitudel, puisniitudel,
teeservadel, jäätmaadel, põldudel
Õitseb juunist
augustini, vahel ka septembris; mitmeaastane taim
Harilikku härjasilma on kasutatud kollase värvi saamiseks.
harilik nõiahammas
Kasvab kuivadel
niitudel, puisniitudel, teeservadel, loopealsetel
Õitseb maist
septembrini; mitmeaastane taim
Kasutatakse söödataimena ja on ka hea meetaim.
tõrvalill
Kasvab kuivadel
niitudel, teeservadel, liivikutel
Õitseb maist juulini,
vahel ka augustis; mitmeaastane taim
Tõrvalille nimi pärineb taime noorte varte mustadest kleepuvatest sõlmekohtadest.
harilik pune
Kasvab kuivades
metsades ja võsastikes, teeservadel, loopealsetel
Õitseb juulist
septembrini, vahel ka juunis; mitmeaastane taim
Hariliku pune õied sisaldavad palju nektarit ja on üks tolmeldajate lemmiktaimi.
põldmagun
Kasvab umbrohuna
põldudel, jäätmaadel ja prahipaikadel
Õitseb juunist
augustini; üheaastane taim
Põldmaguni piimmahl on mürgine, seega tasub vältida silma ja suhu sattumist.
süstlehine teeleht
Kasvab niitudel,
puisniitudel, loopealsetel
Õitseb maist
augustini, vahel ka septembris; mitmeaastane taim
Süstlehist teelehte kasutatakse rahvameditsiinis. (Foto: Simon Impera)
hõbemaran
Kasvab kuivadel
kasvukohtadel
Õitseb juunis ja
juulis; mitmeaastane taim
Hõbemarana nimi tuleb lehtedest, mille alumine pool on valgeviltjas. (Foto: herba.folklore.ee)
harilik käbihein
Kasvab niitudel,
metsades, võsastikes, elamute ümbruses
Õitseb juunist
septembrini, vahel ka mais ja oktoobris; mitmeaastane taim
Käbiheina kasutatakse mõnedes kreemides ja salvides.
kibe tulikas
Kasvab teeservades,
niitudel, puisniitudel, karjamaadel
Õitseb maist
septembrini; mitmeaastane taim
Kibe tulikas on mürgine ja loomad taime ei söö.
mitmeõiene tulikas
Kasvab niitudel,
teeservades, karjamaadel
Õitseb maist
augustini; mitmeaastane taim
(Foto: Jouko Lehmuskallio)
punane pusurohi
Kasvab jõgede
kaldavõsastikes, varjukates lehtmetsades ja põõsastikes, aedades
Õitseb maist
augustini; kaheaastane taim
Punane pusurohi on kahekojaline taim, millel on eraldi emas- ja isastaimed.
longus põisrohi
Kasvab teeservadel,
kraavikallastel, kuivadel nõlvadel, männikutes, liivastel söötidel
Õitseb maist
augustini; mitmeaastane taim
(Foto: Arnstein Rønning)
harilik kuldvits
Kasvab kuivadel
niitudel, nõlvadel, võsastikes, raiesmikel, metsades
Õitseb juulist
septembrini; mitmeaastane taim
Tasub tähele panna, et hariliku kuldvitsa sugulane kanada kuldvits on Eestis invasiivne võõrliik. (Foto: Arne Ader)
kassiristik
Kasvab kuivadel
liivastel nõlvadel, põlluservades
Õitseb juunist
augustini; ühe- või kaheaastane taim
Kassiristik sisaldab palju parkaineid ja loomad taime ei söö.
aasristik
Kasvab niitudel,
puisniitudel, teeservades, heinamaadel
Õitseb juunist
septembrini; mitmeaastane taim
Aasristik on hea sööda-, mee- ja ravimtaim.
valge ristik
Kasvab niitudel,
teeservades, karjamaadel
Õitseb juunist
augustini, vahel ka septembris; mitmeaastane taim
Valge ristik on hea mee- ja söödataim.
laialehine mailane
Kasvab niitudel,
metsaservadel, nõlvadel
Õitseb juunis ja
juulis, vahel ka augustis; mitmeaastane taim
Laialehine mailane on hea meetaim.